Imeilusat uut aastat ja kõigile käsitöö huvilistele nobedaid näppe ja palju (lõnga)meetreid.
Kui jõulud on läbi ja aastavahetus pole veel käes, siis jõuab valmis kududa täpselt ühe naiste kampsuni. Selline see kiirkampsun välja näebki.
Kampsunil on mu enda kirjutatud juhenda, kuid muster pärineb pinterestist. Muster on kootud vertikaalselt, kuid siiski ka peale vormimist hoiab toredasti spiraali.
Kuigi mu blogi on ikka tihti varjusurmas, siis tegevus siin lehel statistika järgi käib ning põhiline otsing, mis siia toob, on õpetused.
Nii mõtlesingi, et postitan siia ühe viimase hetke kingiidee, mida võid julgesti kasutada ja mõnele käsitöösõbrale kinkida. Prindi juhend välja, googelda endale lähim pood, kust saad õpetuses kasutatud lõngasid ning pista koos juhendiga kingikotti mõnele käsitöösõbrale.
ÕPETUS: Õlasallid
Pealkiri ütleb juba kõik!
Selle aastanumbri alguseks valmis minu kümnes täiskasvanutele mõeldud kampsun. Eelmise aastaga sai tehtud ka mõned laste ja noorte kampsunid. Enamus kudumistulemused leiab ajakirja Käsitöö 2022 aasta numbritest.
Sel aastal olen teinud ma kaks kampsunit endale ja kolmas on veel varrastel. Kampsunid on kootud Dropsi lõngadega v.a. punane.
Minu suurim lõngaüllatus on olnud Drops Karisma (100% vill), millest sai valmis sinepikollane poolvarrukatega soe talvekampsun. Kampsun on olnud juba mitu kuud kasutuses, kuid näeb siiani välja nagu värskelt valminud. Aktiivne kasutamine ei ole antud lõnga isegi veel topiliseks muutnud.
Sinepikollast lõnga sai ostuhetkel varutud 1 kg, seega jäi kampsunist üle väiksema kampsuni jagu materjali. Aga kuna ma nüüd ikkagi julgen juba naistele kampsuneid kududa ja sahtlis on ka teisi Karisma värve, siis jääkidest sai tehtud üks kodukampsun. Praeguste ilmade juures ideaalne jope alla panna ja jalutama minna.
Villase lõnga teeb tänuväärseks veel ka see, et hoiab naha kuivana.
Unustustehõlma vajunud blogi… Tegelikult on mustandite hulgas nii palju postitusi, mis üles pole jõudnud, seega hakkan neid siis mingi hetk tänapäevastama :) Puudu on üksjagu pilte, mis tuleks ära teha ja üldse on vahepeal mulle näiteks varraste kõrvale siginenud uus sõber – õmblusmasin.
Peale ajakirjast ära tulemist ei võtnud ma vardaid kätte 9 kuud. Nüüd aga on valmimas juba kolmas (õla)sall, pooleli jäänud sokid said peaaegu valmis, lõngajääkidest kampsunile on vaja õmmelda veel vaid varrukad ning nii need vardad jälle klõbisevad. Mõned mütsid, kaelussallid ja muudkui aga edasi.
Õlasalli idee tekkis puhtalt vanusest :P ja vajadusest. Varasemalt ei ole ma eriline sallide kandja, siis nüüd on kuidagi külm hakanud. Tõsi, ega ma ei kanna ka mütsi ja kindaid.
Prooviks kudusin kahekordsest lõngast (Drops Alpaca ja Brushed Alpaca Silk) salli. Helesinine on aga selline värv, mis hästi millegi muu värvilisega kokku ei sobi ja peas hakkas juba poole pealt uus idee kerima. Samuti eksisin kokku õmblemisega ja tulemus ei jäänud ootuspärane. Muster on ikka tuttav kassikäpakiri.
Kirju meriinolõng (Koigu KPPPM) on mul kodus olnud pea 7 – 8 aastat, kui Koigu lõngasid veel Eestis saada oli. Seda ma varusin tol korral 200g, sest ainult hullud koovad kampsuneid. Täna ma mõtlen, et kes ostab lõnga ainult 200g kaupa??? Kuna antud lõng hakkas mulle värvilise mantliga väga sümpatiseerima, siis nii tuligi teine sall sellest. Mustrile said küünlaleegid vms.
Kolmas sall on kootud jällegi alpakast (Drops Alpaka ja Flora). Muster endiselt kassi käpakestega ning sall ise läheb kingiks. Pildile ei hakanud hetkel poolikult püüdma, kuna must värv ei ole just eriti hea modell teiste kõrvale.
Ma võtan oma lõngade hävitamise projekti väga tõsiselt. Sellise teki saab, kui kodus on 5 tokki helesinist ja 9 tokki halli Drops Andese lõnga. Sinine oli mul tellitud kunagi rõngassallide tegemiseks ja hall kaasale kampsuni tegemiseks. Rõngassalle ei teinud ja kaasa sellest lõngast kampsunit ei saanud. Rõngassallide vajadus kadus ajas, aga kaasa kampsun on tänaseks valmis, küll teisest lõngast ja ammu alustatud kujul.
Mõte oli kududa kindlasti sellise suurusega tekike, et vajadusel saab selle ümber võtta või sinna alla kerra pugeda. Suuremad lapsed mahuvad ka vabalt magama.
Naturaalne materjal teeb teki väga mõnusalt soojaks, kuigi muster sai valitud pitsiline.
Teki kudumise juhendi leiab 2020 aasta viimasest ajakirjast Käsitöö.
Püüa kinni rõõm ja upu sinna sisse siis,
kirg on maine torm, mis rahu viib…
Mis mu lõngajääkide projektist on tänaseks saanud? Ikka kolmandik tekki.
Ja nii see tekk nüüd ootele jääbki, sest jämedamad jäägid said otsa ja nii 100 g peenemat jäi veel alles. Aga päris tumedaid ja mustasid triipe ma teha ei taha. Seega tuleb nüüd edaspidi jälle juurde koguma hakata. Õnneks ei pea kaua ootama, sest uued pakid on minu poole juba teel.
Mul on endiselt kodus suur hulk lõngajääke. Nüüd võtsin siis jälle ühe portsu ette. Kõigi muude plaanide vahepeal… Mõni tokk on 20 grammi raske, teine jälle 2 grammi. See tähendab, et mõnest saab 7-8 rida ja teisest heal juhul pool rida kootud. Aga põhiline, need on kõik mu meriino-, lambavilla ja sokilõngade jäägid. Mõnes üksikus on ka midagi muud sees, aga laias laastus on tekstuur ikkagi üpris ühesugune. St et ühtegi karvast lõnga ei ole (nt suure alpaka sisaldusega).
Muster on see kõige tavalisem, mida esimesena alati õpitakse – ripskude. Peale vaadates on tekk küll koguaeg valet pidi, aga tegelikult mida rohkem edeneb, seda ägedam on.
Tulemus on väga raske ja tihe. Valisin lõngahunnikust kõige jämedama tekstuuriga lõnga ja selle lõnga juurde veidi peenemad vardad kui muidu. Põhjus selles, et kõik lõngad on erineva jämedusega ning mitut kokku kombineerides ei ületa ma ikka kõige jämedamat.
Teki algus ja lõpp on rohkem meriino ja keskele lähevad villased. Meriinot koon mõne peenikese villasega ka kahasse. Torkiva lõnga vastane laps on juba järjekorras ja ootab, millal see imesoe tekk valmis saab. Hetkel on küll veidi kahtlane tunne, et enne saab lõng otsa, kui tekk õiged mõõtmed. Aga eks see lähiajal paistab.
Vardad 4,5 mm. Jämedamad lõngad on Schanchenmayr Merino Extrafine 85, Dropsilt Nepal, Lima, Karisma, Big Merino ja Merino Extra Fine. Peenemate hulgast leiab Dropsilt Baby Merinot ja Nordi, Schachenmayr Merino Extrafine 170 ning Midara beebilõngad.
Vahel tuleb tuhin beebidele tekikesi kududa. Endal mul beebisid plaanis ei ole, aga kududa tahaks hirmsasti. Selle mustri ma enda teada leidsin ühest konkreetsest mustriraamatust, aga mitte kuidagi ei tuvasta, millise mustriga on tegu. Olen otsinud ikka päris mitu korda. Aga eks aeg teeb oma töö ning mälu pole ka enam endine, seega võib muster olla pärit jumal teab millisest kodus olevast raamatust. Nii ma siis selle vana pildi järgi olen mustri üles lugenud ja tuleb tegema hakata. Lihtsalt oleks ju viisakas viidata!
Garnstudio leht on mulle tihti abiks, et umbes lõnga kogus teada saada ja palju võiks neid silmuseid varrastel olla mõne konkreetse lõngaga. Mul jääb aina enam kahetseda, et olen varunud lõngasid 50 kuni 150 g kaupa, millest saab teha vaid mütsi, salli, paari kindaid või sokke ja ei midagi suuremat. Mõne pisikese vesti/kampsuni saaks ka, aga no pole ju kandjat, kellele nii pisike asi selga mahuks.
Muidugi saab värve omavahel kombineerida, aga kahjuks ei ole aastatega minus seda värvilise armastust väga juurde tekkinud.
Igal juhul uue hooga ja kui hästi läheb, on varsti üks sinepikollane tekk valmimas.
Diivanipatjade idee tuli mul juba eelmise aasta lõpus. Lõngajääke on mul kodus küll ja nii võtsin esimese hooga vardad kätte ja hakkasin kuduma. Kõik oli ilus tore, aga kui esimene tokk lõnga hakkas lõppema, siis pidin tõdema, et diivanipadjad ei ole teps mitte lõngajääkide hävitamise protsess vaid ikka täitsa klassikaline valin lõnga, tooni, tellin jne. Ehk et teisisõnu ei olnud mul kodus piisavas koguses peenikest lõnga.
Soov diivanipatju teha aga oli nii suur, et lasin kõik lõngavarud silme eest läbi. Meenus üks eelmisel talvel alustatud kampsunkleit, millest oli juba puusade osa valmis, kuid pidevalt käis peas mõte, et “miks villane, mitte meriino”. Nii ma siis hakkasin seda lõngahunnikut teisest otsas hävitama ning valmis 3 padjakatet. Alles jäi veidi üle kahe toki lõnga kahekümnest.
Sisupadjad on pärid Kaubamajast. Kindlasti leiab soodsamalt, aga mulle meeldis, et need hoiavad ilusti vormi, sain selveri kulleriga koju tellida ja kõige tähtsam, ei ole väga liistakad.
Drops Alaska ja Alpaca, Prym trukid (südamekujulised), Haapsalu mustrid. Juhendi leiab eelmise aasta viimasest ajakirjast Käsitöö, kui sul on soov ka endale sellised padjad teha. Lõngakulu ca 300g.
Soov sai seega peaaegu täidetud. Aga siiski oli sisimas see esimene mõte teha padjad mõnest peenemast lõngast. Kui jämedamast lõngast tehtud padjad said heledad hallid, siis tahtsin ikkagi sinist värvi kõrvale, mis sobib mu suvemajakese sisuga. Juba ammu sain sugulaselt türkiissinist Drops Alpaca lõnga, millest oli tal alles jäänud peaaegu kolm tokki. Täpselt ühe padjakatte jagu. Tellisin seda tooni juurde ka. Värvierinevus on väga suur (saadud lõngatokid olid juba mitu aastat vanad), aga ehk veidi hämaras suvemajakeses ei hakka silma, et padjad veidi erinevat tooni.
Juhend sinisel padjal küll puudub, aga vihjeks nii palju, et silmuseid sai üles loodud täpselt sama palju, kui Alaska puhul ning mustrikorduseid kõrgusesse on veidi vähem. Lõngakulu ca 100g.
#drops #dropsalaska #dropsalpaca #prym
FotoKummut 