Viimistlemine

Ma pole nüüd siia mõni hetk jõudnud, kuna näpud on tööd täis – valmimas on kampsun ja vest. Ja kuna need kudumid valmis saavad, jäin mõtlema viimistlemisele. Googel ei ole mulle selles osas väga abiks olnud. Natuke leiab, kuid mitte väga põhjalikult ja paljud kirjutavad lõppu ikka, et “mina viimistlen nii, ei tea, kas see on õige” vms. Samuti ajab kogu otsitav materjal otsija mõnda foorumisse, kust on nii keeruline see vastus üles leida, eriti, kui see veel mitmete postituste vahel peidus on. Seega tuleb siit üks selline postitus, kus iga teine sõna on “viimistlema” erinevates vormides, et googel selle postituse huvilistele nähtavaks muudaks. Kirjutan ümber erinevaid ideid, mida internetist lugenud olen, panen kirja raamatust loetud võimaluse ning samal ajal tutvustan ka seda, kuidas ma ise viimistlen.

Alustan sellest, et erinevates vestlusgruppides jagunevad inimesed kaheks. Ühed, kes pesevad oma töö enne üle andmist/kasutusele võtmist läbi ja teised, kes seda ei tee. Ühed, kes viimistlevad oma töö ja teised, kes seda ei tee.

  • Kui kudum on valmis, siis mina pesen alati läbi kõik sokid, kindad, mütsid, sallid jms. Edaspidi räägingi vaid sellistest pisikestest töödest. Kuigi öeldakse, et mustade kätega me ju ei koo ja kuidas siis see valminud kudum ikkagi vajab läbi pesemist, siis ise olen täheldanud, et on nii üht kui teist. Kord ostan valget lõnga, saan järgmiseks päevaks kindapaari valmis ja loputusvesi on hall. Teinekord venib samast lõngast töö kudumine nädalaid ning loputusvesi on puhas. Siit olen ma järeldanud, et ju siis lõngatokid on saanud juba enne minuni jõudmist tolmu või on seal mingid muud töötlusjäägid vms, et sama tooni lõng peale valmimist vett erinevalt määrib.
  • Peale pesu laotan oma kudumi kahekordseks volditud froteerätiku ühele äärele ning teise ääre tõstan kudumi peale. Seejärele rullin froteerätiku kokku ja saan nii kätte kõik üleliigse vee. Käte vahel väänata kudumeid ei või. Ja siit froteerätiku vahelt tuleb välja üks jube kole asi, millest ei maksa ära ehmuda.
  • Sätin ja viimistlen nii, nagu edasi kirja panen.

1. Sokid, käpikud ja sõrmikud

Seda, et sokkide ja käpikute viimistlemiseks on olemas mugavad abimehed – sokijukud ja kindaliistud – teavad vist enamus. Mina alles eile vaatasin suurte silmadega kastitäit sokijukusid, millega Kristel koos abikaasaga hakkama oli saanud ning mis nad spetsiaalselt mulle tõid alates suurusest 22 ja lõpetades suurusega 48. Lihtsalt uskumatu! Eks ma siiani olen suht sõnatu, sest reaalselt lootsin saada vaid s48 ja s24 sokijukusid :D Aitäh aitäh!, sest toomise hetkel olin ma ikkagi täitsa vait.

Seega, niiske soki/käpiku tõmban ma liistule. Siin öeldakse, et vineerist liistud lähevad koledaks, aga tuleks vaadata, et see liist on viimistletud millegi niiskuskindlaks tegevaga. Minul näiteks on Saara epoest ostetud kindaliistud, mis on lakitud. Neile pole märg käpik kuidagi mõjunud aastate jooksul. Aga kui ma pole kindel, kas liist on töödeldud, siis tõmban talle kilekoti ümber ja alles seejärel panen soki või käpiku peale.

Kui Sul selliseid abimehi EI OLE: ole loov. Näiteks beebide sokid/käpikud, mida palju teevad. Liistu asemel kasuta majapidamispaberi rullist saadud toru. Pane sellele papptorule kilekotike ümber ning tõmba sokk/käpik sinna peale kuivama, kanda tuleb küll veidi rohkem sättida, et mõlemal samamoodi oleks. Mida suuremaks läheb kudum, seda suurem peab olema sellise toru läbimõõt.

Sokijukusid tehakse näiteks ka nendest painduvatest riidepuudest, mis keemiline puhastus tagastamise käigus koos puhaste riietega jagab. Selliste jukude õpetusi leiab pinterestist.

Sõrmikutega teen ma näiteks nii, et olen lõiganud labaosale papist käekuju (laba ja ranne), ilma sõrmedeta ja igale sõrmele eraldi papist liistu. Jälle kiled ümber ja sõrmikud sinna peale. Sama meetodit saab kasutada ka sokkide ja käpikute puhul.

2. Mütsid, peapaelad, torusallid

Torusalli liigitasin siia alla sellepärast, et peab ta tulema üle pea ja seetõttu vormin ma teda nagu mütsi.

  • Mul on kodus erineva läbimõõduga lillevaase. Samuti saab kasutada 2l (laste müts) ja 3l (täiskasvanute müts) purke. Keeran sobiva anuma tagurpidi ja panen niiske mütsi, salli või peapaela sinna peale kuivama.

  • Aga saab ka klassikaliselt, et kinnitan kudumi viimistlemiseks nööpnõeltega millegi peale. Minul on selleks üks laste põrandale käiv vahtkummist vms puzle, ka penoplasti plaati olen kasutanud. Hariliku pliiatsiga tõmban abijooned ette, et kuju õige saaks ning nööpnõeltega kinnitan. Mütsidega ma nii teinud ei ole.

3. Beebitekk, õlasall vms

Enamasti kasutan viimistlemiseks suurt ja paksemat penoplastist plaati, sinna jäävad nööpnõelad hästi kinni. Saab seda ehituspoest. Niiske tekk sinna peale nööpnõeltega kinni ja jään kuivamist ootama. Nüüd aga raamatust lugedes vaatan, et tegelikult võiks kudumi kuivalt nööpnõeltega sobivale alusele kinnitada ja siis aurutada või läbi märja marli pressida, sõltuvalt materjalist.

4. Kampsun, vest

Jällegi lugesin, et soovitatakse teha nii, nagu tekkide ja õlasallide puhul. Kõik tükid eraldi kuivalt kinnitada ja siis pressida või aurutada ja seejärel kokku õmmelda. Kuna mina koon kampsuneid ja veste ühes tükis, siis jääb mulle nüüd natuke lahtiseks, kas ma peaks ikka samamoodi tegema? Kas ma siis päriselt ei loputa seda valminud kampsikut enne läbi? Beebi riiete puhul tekkis mõte, et lõikaks kõige õhemast penoplastist välja beebile sobivas suuruses ülakeha kuju ning varrukad ja tõmbaks pestud vesti sinna peale. Kas sel mõttel oleks jumet?

PS! Kui sul on viimistlemise kohta soovitada eestikeelset kirjandust, siis olen üks suur kõrv!

Advertisements

Pitsiline müts

Mina käisin end vahepeal koolitamas. Käisin ja kuulasin, kuidas tehakse kataloogipilte kodulehele. Plaan on ikka üks e-poe sarnane ühtlane leht luua… millalgi. Siht on silme ees, et tooted peavad olema ise sarnased ja muidugi on sel juhul ilus vaadata, kui ka kõik pildid oleks seal juures sarnased. Hetkel on küll see järjele jõudmine vaevaline, et saaks kõik tooted ühtseks, kuna kogu aeg tuleb mingi uus asi vahele. Täna meenus, et ühe soki olen unustanud ära kududa ja tuleb hoopis sellest alustada. Õnneks on isiklike soovidega järjele jõudmiseks suvi tulemas ja blogis saab ikka kõike edasi kajastatud.

Koolituselt sain päris palju häid nippe, kuidas Photoshopis toimetada ja mida ma ei teadnud. Kahjuks küll mõnda asja minu Photoshop Elements ei võimalda, mis mu tööd oluliselt lihtsustaks, aga mõni teadmine tuli selline, et oh oleks ma küll seda varem teadnud. Lisaks jäi hetkel mõte õhku, et peaks end oma programmi osas ka koolitama.

Küll aga ma kasutasin ära koolitust selleks, et küsida oma paarile igivanale küsimusele vastust, mis mind on ikka nii 5-6 aastakest pead vangutama pannud, et kas ma nii saan õige tulemuse. Kuna teised osalejad olid rohkem fotokauged inimesed ja soovisid saada just kataloogipildi tegemiseks nõu, siis minu fotoalased küsimused-vastused kedagi ei paelunud.

Aga nüüd saan ma südamerahuga oma heledaid pilte edasi teha ja kui keegi annab tagasisidet, et “pilt on nii hele, et ma ei näe sealt mõnda osa”, siis probleem on ekraanis, läbi mille Sina pilte vaatad.

Teine põletav küsimus oli juba tehniline, mis ka loengu käigus korra esile tõusis, aga see pole selle blogi jutt.

Pildil naiste pitsiline talvemüts. Vooder 100% meriino, pealmine kiht 100% alpaca. Taustal on imeilusad lilled Kati pärjad FB lehelt.

Meelespead

Hetkel on mul käsil siin naiste müts ja torusall. Torusall tulebki voodriga nagu korraks mõttevälgatus oli. Ja mis veel parem, salli saab kanda kahte pidi. Kui koos mütsiga, siis ühtpidi ja kui ilma või millegi muuga, siis teisipidi.

Aga mind ikka peas kummitas mõte, et kuidas voodriks oleks sobinud helekollane. Kuna sutikene jääb äraunustamind sinist alles ning helekollast on mul samuti, siis mõte ju samaaegselt töötab. Otsisin kohe välja ühe väga vana meelespeadest tehtud pildi. Oli ka uuemaid, aga olen enamus just lillade õitega isendid pildile püüdnud, seega tuleb hetkel vana pildiga leppida, et sinist ja kollast võrrelda. Ja nagu keegi kusagil kunagi ammu kirjutas, siis loodus on värvide osas parim inspiratsiooniallikas. Minul nüüd jälle üks idee juures :)

ÕPETUS Lipsuga peapael

Panin õhtul kirja lubatud õpetuse. Tegu on ühe väga väga lihtsa peapaelaga, millega saab hakkama igaüks, kes vähegi kudunud on. Ainus, mis asja keeruliseks teeb, on jäme lõng. Omast kogemusest võin öelda, et kuigi töö edeneb jämeda lõngaga kiiresti, siis ühtlast kudet saada on jämeda lõnga ja varrastega keerulisem ning ebaühtlus hakkab paremini silma ka. Seega võid ilusama tulemuse saavutamiseks kasutada peenemaid vardaid. Aga ära sel juhul unusta, et peaksid mõned silmused ka rohkem tegema ning lõpptulemus ei ole enam nii pehme.

Õpetus sobib suurustele 38/40 ja 50/52. Aga ole loov! Kui soovid teha midagi vahepealset, siis loo üles silmuseid kas rohkem/vähem. Kui soovid teha suuremat, siis loo üles rohkem silmuseid. Lips tee ikka õpetuse järgi, oluliselt suurem lips ei hoidnud enam vormi.

PS! Kuna ma pole lasknud seda õpetust kellelgi läbi kududa, siis on igasugune tagasiside vigadest teretulnud.

Head kudumist!

LIPSUGA PEAPAELA ÕPETUS

 

 

Triibikud vol2

Ma ei mäletagi, millal ma nii aktiivselt kudumisega tegelesin kui nüüd, sel talvel. Aga alates novembrist olen ma vahet pidamata kudunud, lisaks lõngajääke hävitanud. Valmisid veel ühed triibikud lastele ning nüüd jäi alles veel vaid halli, kollast, beeži ja valget lõnga, kui vaadata valminud triibikuid. Samas on nüüd kaks paari päris sarnaseid, kuid ikkagi erinevaid lastesokke. Kannad jälle sokilõngast.

Ees on ootamas ühed mustad roosaga triibikud, sini-must-valged sokikesed ja vist saaks ühed värvilised triibikud veel. Eks paistab. Lõngajääke on alles igal juhul vähem, aga ma poleks uskunud, et neist nii palju sokke saab kududa.

Siis on mul üks ports veel ühte kindlat meriino lõnga, millest valmivad erinevad peapaelad naistele ja tütarlastele, sest igast lõngast on alles jäänud täpselt peapaela jagu lõnga. Aga neid näitan siis, kui tellitud tööd valmis. Ja veel on plaanis valmis kirjutada üks ülilihtne peapaela õpetus kahes suuruses, lipsuga ja puha. Lähiajal näitan ka seda. Sini-must-valgete sokkide õpetusega olen hetkel täitsa jännis, kuidas kõige lihtsamalt saada õpetus ja mustrid ühte pdf dokumenti. No ei saa hakkama. Hakka või nullist peale. Hea meel on, et jupi kaupa on õpetus ikkagi siin ja FB`s saadaval.

 

Tehtud ja tegemata

Nägin Facebook`is Kudugurmee postitust sellest, mis temal on pooleli ja mõtlesin, et see on hea idee poolikud asjad üles pildistada ning peale seda neid vaikselt teha. Hakkasin siis eile õhtul mõtlema, mis ja kas mul on poolikuid töid ning kui palju. Mõned asjad ikka meenusid, mis ootavad sahtlis ning just samal ajal valmisid ka mu Koigu lõngast kootud iludused. Aga mõtlemise hetkel olid need siiski veel poolikud.

1. Beebitekk

Kohe päris poolikutest asjades meenub mulle üks 100% puuvillane tekk, rohelist värvi. Ma alustasin selle kudumist äkki 6 aastat tagasi. Ma isegi ei tea, miks või kelle jaoks ma seda kuduma hakkasin, aga pooleli ta on jäänud. Puuvill ei ole mulle eriti meelt mööda materjal, kuigi mõned tekid ja lastevestid olen ma sellest kudunud küll. Lisaks on see roheline värv… mitte minu maitsele. Samas beebide pildistamiseks võin ma seda tekikest tulevikus kasutada küll. Lisaks ma tean, et mõõtudelt on see tekk jälle suurem, kui päris beebitekk, et ka see 2-3 aastane saaks veel mõnusalt oma teki kaissu võtta ning selle all magada. Seega, kui Sulle see tekk siin pildil meeldib, siis anna märku. Teen valmis ja olen valmis selle päris soodsalt ka maha müüma.

2. Naiste käpikud

Nendest olen ma blogis juba kirjutanud ka. Aga märgime siis sel korral üles koos pildiga, ehk aitavad need valmimisele kaasa. Need on täpselt nii poolikud, et üks kinnas on alustatud, olen jõudnud pöidlani ja nüüd oleks tark võtta käsile teine kinnas, aga no kuidagi ei edene. Samuti ei ole mul enam kasutusel valge müts vaid uus müts. Aga kui kindad oleks valmis, siis kasutaks ju mütsi ka :). Nokk kinni, saba lahti. Lihtsalt üks ühe päeva töö ja no kuidagi ei viitsi…

3. Punane vest nukule

Jaaa, ka meie kodus on olemas nukk, kes ootab punast kampsunit… Juba nii 4 aastat, et lapsel on nukuga mängimise isu lausa üle läinud. Ma ei teagi, kas seda siis lugeda poolikuks tööks või mitte. Samas on ju peres juurdekasv ja üks nukk peab majas olema ning riided võiks ka seljas olla. Iseasi, kas sel korral punane just lemmik värv on. Tegu puuvillase lõngaga, st et ei edene see töö ka tagasi, et harutaks üles või nii. Küll ma ta ükshetk käsile võtan, kuna see on selline mõne tunnine töö.

4. Naiste käpikud

Põhimõtteliselt poolik töö. Puudu on vaid pöidlad. Käpikud ise ilusad, palmikutega, S käele. Miks põhimõtteliselt? Sellepärast, et lõng sai otsa täpselt jupi pealt enne pöidlaid. Nendega on seetõttu lugu ka selline, et ju tuleb üles harutada ja lapsele kindad kududa. Või siis lõnga juurde osta. Aga teadagi mis selle teisest partiist lõngaga on. Kuna nad varrastel ei ole, siis pole muidugi hullu midagi, kui nad sahtlis oma aega ootavad.

Pilt tuleb kunagi hiljem, kuna sai need kindad just kindlasse kohta pistetud ja vot enam ei leia.

Ja kas tõesti on nii, et mul rohkem poolikuid töid ei olegi? Üks laste müts oli ka, puuvillane jällegi. Aga kuna nii väikest pead meil enam majapidamises pole, siis see läks listist maha. Õnneks oli vaid 2cm kootud alles, seega kahju pea olematu. Aga kuna lõnga värv on niii ilus, siis ehk võtan plaani ja teen suurema. Ja vot see list, mis ma plaani võtan või mis oma järjekorda ootab… ma ei teagi… kas ühte postitusse mahub üldse ära või?

Aga siiski siiski…

5. Meeste kampsun

Vot mis meenus. Mul seisab ühes eraldi kotis suuur meeste kampsun. Ma pole kindel, aga peaks olema passeosaga või kuidas seda nimetatakse, kui kududa kehaosa valmis, siis varrukad ning seejärel need omavahel ringvarrastele pannes tuleb hakata kuduma õlgasid. Sinnani olen ma jõudnud. See projekt on ka aastaid 6-7 tükki vana. Aga mäletan, et jäin esiosaga hätta. Ei suutnud jälle otsustada, kas teen keskele või viltuselt selle nööbirea ning kuidas see kaelus siis peaks välja nägema. Kampsuni muster ja mõõdud said oma peaga väljagi mõeldud. Aga see võib vabalt olla ka lõpetamata projekt, kui me just perega maale ei koli, et abikaasal sobiks naise tehtud kampsuniga ringi toimetada. Las pilt jääda, ma isegi ei taha seda kotti kapist välja võtta, kus sees ta ootab.

6. Naiste kampsun

Mäletate, ma eelmisel aastal lubasin, et koon endale kampsunkleidi/tuunika. Seda olen ka alustanud, kohe kui lõnga kätte sain. Ükspäev just ladusin selle kampsuni lõngasid ühest kohast teise ja sain kokku 19 tokki. Mõtlesin veel, et kuidas ma siis nüüd ühe ära olen kaotanud. Aga siin ta siis oligi. See värv on nii imeline.

7. Laste vest

Selle eelmise kampsuni alt tuli välja kilekott koos Drops Big Merino lõngaga, millest on peaaegu et valmis saadud laste vest. Aga tollel jälle sai kaelus valesti tehtud ning nüüdseks ei ole sobivas suuruses last enam kodus, seega tuleb kaelus üles harutada, pikemaks kududa, sest laius sobib, ning valmis teha. Pilti ei hakanud samuti tegema.

8. Naiste boolero

Üks väga väga soe ja pehme boolero, mille ma pidin endale tegema. Aga kohe alguses jäi pooleli. Mõtlesin, et üles ka ei haruta, et äkki siiski. Või siiski mitte. See iseendale tegemine on nagu… Siis kui valmis saan, siis puhuvad juba uued tuuled või midagi säärast. Reaalselt ma tahtsin teha endale ühe boolero Drops Alpaca lõngast, aga kas mul on nüüd seda ikka vaja?

Mitu mütsi olen kudunud?

Kui pildil olev müts pessu jõudis, siis küsis laps, et mitu mütsi ma olen tänaseks üldse valmis kudunud. Mõtlesin ja pakkusin, et … ei teagi… palju. Alustasin ma ju ammu ja just mütside kudumisega. Samas on olnud perioode, kus ma ei taha mütside kudumisest midagi kuulda ning koon sokke ja kindaid ja beebitekke jms. Lisaks on olnud ka hooaegu, kus ma üldse ei soovi mitte midagi teha, hoiangi eemale ning käsi ei tõuse lõnga järele haarama. Ka mitte siis, kui küsitakse, kas teeksin.

Lasin tal siis välja mõelda ühe numbri. Alguses pakkus 20, aga siis hakkas mõtlema, et hetkel on meil kodus kasutusel ju juba 8 mütsi, seega on seda vähe. Sel ajal, kui tema oma arutlusega uut numbrit mõtles, lugesin mina arvutis pildialbumitest mütse kokku. Lõpuks pakkus ta välja numbri 80.

Pakutud number oli päris hea! Leidsin arvutist 93 erineva mütsi pilti, lisaks ma tean, et eelmisel talvel läks paar mütsi teele enne, kui pilti jõudsin teha ja mõni on ka varasemalt üles pildistamata. Seega peaks pildil olev beanie olema müts number 98.

Aga kui ka sina soovid sarnast mütsi ise teha, siis siit leiad õpetuse. Mina olen seda teise Dropsi lõnga tarbeks kohandanud.

#beanie