Kuidas pildistada 3: Ava ja teravussügavus

Jätkan oma väljakutsega, mis sai alguse siin. Eelmisel korral kirjutasin veidi ISO mõistest.

Täna panen kirja järgmise olulise mõiste – ava ehk veel arusaadavamalt auk. Auk, mis laseb valgust läbi. Nii, nagu meil töötab pupill, samal põhimõttel töötab objektiivil ava. Kui õues on päev ja paistab ere päike, läheb meie pupill automaatselt imeväikseks ja kui on hämar, muutuvad pupillid suureks. Nii töötab ka peegelkaamera ees objektiiv. Kaamera abil saame me ava muutumist kontrollida (nt režiimis M, Av – avaprioriteet vt kasutusjuhendist, kuidas tähistatakse seda Sinu kaameral), keerates seda vastavalt soovile/vajadusele suuremaks või väiksemaks. Siinjuures tuleb mängu teine oluline mõiste – teravussügavus, mis hakkab muutuma koos ava muutmisega. Teravussügavus annab meile võimaluse pildi olemusega mängida. Minule meeldivad pildid, kus oluline või väike osa on terav ja suurem osa pildist on tunduvalt udusem/udune. Sellistel piltidel on ava keeratud lahti, et võimalikult suurelt alalt valgus sisse pääseks. Mina hoiangi enda piltidel ava võimalikult lahti (f2.8), aga siin on jällegi erandeid.

Esimesel pildil ei ole hästi aru saada, kus see raamat täpselt seal kauguses lõpeb, jääb mulje, nagu oleks maalitud kerge roosaka tooniga. Teisel pildil seevastu on raamatulehe lõpp aimatav.

ava2.8

Ava 2.8, ISO 100, säri  1/125, @ 90mm, statiiv.

ava16

Ava 16, ISO 100, säri 1/4, @ 90mm, statiiv.

Tehnilisest poolest ka veidi. Oluline on meeles pidada, et mida väiksem on ava numbriliselt (nt 4), seda suurem on ava reaalselt, seda rohkem valgust läbi pääseb. Kui me keerame ava numbri suureks (nt 16), siis reaalselt tuleb valgus kaamerasse läbi pisikese augukese.

avad

Pilt on võetud siit!

Seda, kui lahti saab Sinu objektiivil ava keerata (kui väikseks numbriks), seda näed Sa enda objektiivi pealt. Objektiivile on märgitud f tähe juurde vastav number/numbrid. Ma pakun umbes, aga tõenäoliselt on Sinu (zoom)objektiivile kirjutatud selline vahemik F/3.5-5.6 või F/4-5.6 vms. Avaarv hakkab numbriliselt suurenema (reaalselt vähenema) järgmiselt: 3.5 -> 4.0 -> 4.5 ->5.0->5.6 -> 6.3 -> 7.1 -> 8.0 -> 9.0 -> 10 -> 11 -> … .

Canoni kasutajatel ilmub avaarv väiksel displeil üles paremale, kus on ka piltide arv. Läbi pildiotsija vaadates ilmuvad kõik vajalikud numbrid nähtavale siis, kui päästiku õrnalt alla vajutad (NB! Sel ajal kaamera ka teravustab objekti. Enne pildi tegemist tuleb alati teravustada mitte päästik kohe lõpuni vajutada. Muidu tulevad udused pildid!)

ava2.8-16Ava 2.8, ISO 100, säri 1/100, @ 90mm, statiiv.                                        Ava 16, ISO 100, säri 1/4, @ 90mm, statiiv.

Mina teen oma ava valiku järgmiselt. Kui on vaja võimalikult palju infot pildile salvestada (nt lõnga jämedus, nimi jms), siis keeran ava kinni (f16). Kui tahan vaid näidata, millise lõngaga on tegemist ilma lõngainfota, siis hoian ava lahti (f2.8). Aga üldiselt mina ise mängin avaga väga harva.

Annan ühe ülesande ka katsetamiseks. Harjutamiseks sobib hästi loovprogramm Av (avaprioriteet, tähistatakse ka A, vt kasutusjuhendist). Pildistamiseks vali võimalikult valgusküllane koht (nt toas akna all).

Pildista 2 ühesugust pilti samast esemest/inimesest (kes püsib ilusti paigal).

  1. Määra ISO väärtuseks 200.  Keera ava lahti (st kõige pisemale numbrile, mis su objektiivile on märgitud – 3.5, 4 või 4.5. Kui Sul on võimalus veel väiksemaks keerata, tee seda!). Tee pilti.
  2. ISO jääb ikka 200. Avaarv keera nüüd suuremaks (nt 16). Tee täpselt samast esemest samas kohas teine pilt.

Kas Sa näed, kuidas muutus teravussügavus piltidel?

Võid teha ka sellise katse õhtusel ajal, kui on juba hämar ja ISO 200 on liiga vähe (proovi, mis juhtub õhtusel ajal, kui ISO on 200). Selleks, et „valgust juurde“ saada, tõsta ISO nt 800`le (või 1000, 1600).

Head katsetamist. Järgmisel korral kirjutan kolmandast olulisest märksõnast – säri. Sellega läheb küll veidi aega, kuna mul pole ühtegi head illustreerivat pilti. Ning siis panen kirja, kuidas ma ise neid kolme asja jälgin ilma, et peaksin teadma nende kolme märksõna vahelist seost.

Advertisements

4 thoughts on “Kuidas pildistada 3: Ava ja teravussügavus

  1. Mulle väga meeldivad sinu pildid ning tore, kokkuvõttev ja hariv lugemine pildistamisest.

  2. Väga head juhendid! Tahan küsida hoopis soovitust statiivi kohta – milline võiks olla ühe harrastaja statiiv? Kohati tundub mulle, et oleks hea seda omada.

    • Mina olen kasutanud nii Velboni statiivi, kui ka Manfrotto oma, mis mul praeguseks igapäevaselt kasutuses on. Ideaalsete tingimuste korral saab Velboni statiiviga pildid tehtud, kuid kui õues on ikka tuuline, siis ta tasakaalu hästi ei hoia. Samas on ka sellel firmal kvaliteetsemaid ja kindlama ehitusega statiive, mis on stabiilsed. Manfrotto on jällegi kindla peale minek. Mina usaldaks ka müüja soovitust, kui täpselt kirjeldada mille pildistamiseks statiivi vaja läheb.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: